
Eesti Juudi Kogukond õnnitleb kõiki
Eesti Taasiseseisvumispäeva puhul!
Oleme uhked meie Kodumaa üle
ja soovime Talle rahu ja õitsengut!
Eesti Juudi Kogukond väljendab sügavat kaastunnet seoses Isidori Levini, kuulsa teadlase, surmaga.
Isidor Levin suri Peterburis 27. juulil pärast pikka haigust. Ta oli erakordne inimene, uskumatu saatuse mees.
Ta oli Tartu Ülikooli üliõpilane, kui 1941. Aastal teda päästsid natside käest professor Uku Maasingi ja tema abikaasa Eha. Hiljem nad said tiitli “Õiglased maailma rahvaste seas” Memoriaal keskuses “Yad Vashem”.
Isidor Levin osales Mälestus Galerii avamisel Eesti Juudi Kogukonna kutsel. Selle visiidi raames kohtus ta kogukonna liikmetega ja jagas oma mõtteid ja vaateid. See oli väga huvitav kohtumine, emotsionaalne ja särav. Kogukonna ajakirjas “Hašahaar” avaldati materjalid selle kohtumise kohta.
Me mäletame selle erakordse ja huvitava inimese mõtteid ja elu põhitõdesid.
Jääme teda meenutama!
Kord aastas, laupäevasel maiõhtul avavad muuseumid ja teised mäluasutused oma uksed tavapärasest hilisemal ajal ja tasuta, et tähistada üle-euroopalist muuseumiööd.
Üle terve Eesti toimuv muuseumiöö avab 19. mai õhtul kümnete muuseumide ja teiste põnevate paikade uksed täiesti tasuta. Muuseumiöö toimub sel aastal pealkirja “Öös on pidu” all. Sünnipäeva-, pulma- ja lõikuspeod: milliseid pidusid on üldse olemas? Millised on meie peorituaalid ja kuidas on pidutsemine ajas muutunud? Kas loomad peavad ka pidu? Aga taimed? Millised on suured spordipeod? Kas robotid oskavad pidutseda? Eestil on 2018. aastal sünnipäev ja sünnipäevadel peetakse ikka pidu: sel muuseumiööl räägime peoteemad igast vaatenurgast lahti. Muuseumiöö on üle Eesti toimuv suur muuseumipidu.
Kesklinna valitsus koostöös Eesti juudi kogukonnaga korraldab 4. mail talgud, korrastamaks vana juudi kalmistu ala (Magasini tn 27) ja selle ümbrust. Pärast koristustööd on kavas mõttetalgud kalmistu tuleviku teemal.
Koristus- ja mõttetalgud algavad reedel, 4. mail kell 16 ja on kavandatud kuni kella 19-ni. Kogunemine Magasini tn 27 krundil, Vaikse pargi läheduses.
• Talgud algavad prügi koristamise, mänguväljaku korrastamise ning puulehtede riisumisega. Pärast seda ootab talgulisi väike kehakinnitus.
• Enne mõttetalgute algust teeb ajaloolane ja muinsuskaitse spetsialist Ott Sandrak lühikese ülevaate kalmistu ajaloost. Sellele järgneb arutelu ala tuleviku üle. Kõik osalejad on oodatud kaasa rääkima.
Registreerige end osalema hiljemalt 3. maiks veebilehel talgud.teemeara.ee/events/
Knesset kuulutab Niisanikuu 27. päeva Holokausti ja geto ülestõusu meenutamise päevaks. Hiljem saab päev tuntuks kui Holokausti ja kangelaslikkuse päev (heebrea k. Yom Hashoah Ve Hagevurah) ning veelgi hiljem kui lihtsalt Yom Hashoah. Aastal 1959 muudab Knesset Yom Hashoahi riiklikuks pühaks ja 1961 võetakse vastu seadus, mis keelab avaliku meelelahutuse Yom Hashoahi päeval. Kell kümme hommikul kõlab sireen, kõik peatavad oma töö, autojuhid peatavad oma sõidukid ning seistakse leianaseisakus. Kõikjal üle riigi peetakse mälestusteenistusi, kus süüdatakse kuus küünalt holokaustis tapetud kuue miljoni juudi mälestuseks.
24. veebruaril me uhkelt tähistame meie riigi 100. aastapäeva.
Eesti Juudi Kogukond õnnitleb kõike selle imelise kuupäevaga!
ELAGU EESTI!
Meie kingitus aastapäevaks on video, mis on loonud meie kogukonnaliikmetega – foorumi “Yahad-2017” osalejad.
Me armastame oma kodumaad ja soovime talle rahu ja jõukust!
Palun vaadake, liituge ja jagage. #WeRemember
Võtke kirjutusvahend, värvipintsel, värvipliiats ja kirjutage “Meie mäletame”. Tehke endast pilt, seejärel postitage see Fasebooki, Instagrami ja Twitterisse, kasutades hashtagi #WeRemember
19. detsembril Kalevi-Liiva matmispaigal paigaldati “keelatud” märgid.
Projekti algatajaks oli EJK nõukogu liige Avi Dobrõš. Avi jõuab tihti siia kohale. Mõnes kohas sai selgeks, et territooriumil sõidava mootorrattad ja ATVd. Pärast väikest uurimist sai selgeks, et siin toimuvad võistlused. Kuid siin on Saksa, Poola ja Tšehhi juutide matmise koht. Juudi kogukonna nimel oli esitatud avaldus Jõelähtme valitsusele ja linnaosa metsamajandusele. Probleemi lahendamisel osales ka kultuuriväärtuste osakond. Valitsus eraldas raha keelavate märgite paigaldamiseks ja tootmiseks. Märgid on esimene etapp. Järgmisel aastal on plaanides piirava tõke rajamine.
Loodame, et meie tegevus peatab häbiväärse olukorra ja taastab rahu selles piirkonnas.
Kallid sõbrad!
Täna õhtul kell 18:42 algab Yom Kippur – Kohtuotsuse päev.
Soovime Teile lepitamist lähedaste, kallide ja armastavate inimestega ja unusta tüli. Las Teie elu täidab rahu ja vaikusega sellel päeval! Las leidub jőud oma vigu vastu võtta ja andestada teistele!
Soovime Teile head sissekannet Kohtuotsuste Raamatus ja lihtsad postitust!
Gmar Hatima Tova!
Kalevi-Liival mälestati 75 aastat tagasi alanud Euroopa juutide mahalaskmisi
5. septembril toimus mälestusmiiting Kalevi-Liival (Jõelähtme vald). 75 aastat tagasi toodi sel päeval siia Raasiku raudteejaamast esimese ešeloniga toodud Tšehhi juute Teresienstadt`i gettost ja lasti natside ning nende kohalike käsilaste poolt maha. Hiljem mõrvati siin Saksa, Poola ja teiste Kesk-Euroopa riikide juute ja romasid.
Ohvrite kalmude äärde püstitatud mälestussamba juurde tulid Eesti Juudi Kogukonna liikmed, Poola, Tšehhi ja Saksamaa saatkondade esindajad, kultuuriministeeriumi nõunik Anne-Ly Reimaa. Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobson palus austada holokausti ja sõja ohvreid leinaseisakuga. „Meie kohustus on mitte ainult mäletada ja mälestada holokausti ohvreid. Meie kohuseks on teha kõik selleks, et holokausti õppetunnid oleksid hoiatuseks neile, kes külvavad ühiskonnas viha ja vaenu“, ütles Alla Jakobson. „Igal ohvril oli oma nimi. Ja pole mingit mõtet vaidlusel selle üle, kas siin tapeti 2000, 6000 või ainult 100 inimest. Iga süütu inimese eluküünla kustutamine mõrvaga ainult tema päritolu tõttu on suur ja kordumatu tragöödia ning seda ei tohi unustada mitte ainult juudid vaid kõik inimesed“, lisas kogukonna esinaine. „Pean kahetsusega nentima, et valimiskampaania eufoorias püüavad paremäärmuslikud jõud seostada Eesti rahva võitlus vabaduse eest natsisümbollikuga. See on vabadusvõitlejate ideaalide alandamine ja holokausti süütute ohvrite mälestuse üle mõnitamine“, sõnas Alla Jakobson. Ta tänas Tšehhi, Saksa ja Poola saatkondade esindajaid ja teisi osalejaid selle kurva aastapäeva meelespidamise eest.
Eesti pearabi Shmuel Kot ütles mälestuspalve.
Jõelähtme valla Kaberneeme küla Kalevi-Liiva luidetest sai mõrvapaik 5. septembril 1942, kui siin lasti maha esimene grupp Tšehhi juute. 1943. aastal kevadel püüti mõrvapaika peita. Alles 1961. aastal avastati Kalevi-Liival massihauad. 1995-1996 püstitas Eesti Juudi Kogukond mälestussamba holokausti ohvritele. 2002. aastal renoveeriti Tšehhi, Saksa ja Poola saatkondade toel infostend. 2014.aastal avati mälestuskivi mõrvatud romadele.
Tšehhi Vabariigi Suursaatkonnal on au paluda teid näituse “Juudid Gulagis – Tšehhoslovakkia juudid nõukogude töölaagrites II maailmasõja ajal“ avamisele neljapäeval, 23. märtsil 2017 kell 17.00 Okupatsioonide Muuseumis.
Näitust esitleb Tšehhi Vabariigi suursaadik pr. Gabriela Tománková ja üks selle autoritest Adam Hradilek Praha Totalitaarsete Režiimide Uurimiskeskusest.
Foto: Vladimir Goman
Foto: Vladimir Goman
Kutsume kõiki meie kogukonna liikme legendaarse kunstniku Siim Shkopi näituse avamisele!
Imaginaarne Muuseum esitab:
Elav Klassika, graafiline disainer
SIIMA SHKOP
kuraator: Tiina Tammetalu
koostööpartner: Elia Mell
Avamine 02. veebruar, kell 17.30, olete väga oodatud!
Koht: Tallinna Õpetajate Maja Galerii (Raekoja plats 14, Tallinn)
Näitus on avatud kuni 29. veebruar 2016 a.
Siima Shkop on Loomeliidu Eesti Kujundusgraafikute Liit legendaarne loovliige, elav klassik, kelle säravast loomingust toome selle näituse sees välja tema muljetavaldava plakatiloome varasema osa.
Kontakt: +372 56918291, tiina.tammetalu@artun.ee
Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Juudi Kogukonnaga kutsub täna mälestustseremooniale Tallinnas Rahumäe juudi kalmistul, et tähistada rahvusvahelist holokaustipäeva. Reedel, 29. jaanuaril peetakse Okupatsioonide Muuseumis mälestuskonverents „Kas ajaloost on võimalik õppida?“ ning Eesti Juudi Muuseum pakub koolidele võimalust muuseumi külastamiseks.
Jooksva nädala alguses meie riigi külastas Ameerika Juudi Komitee delegatsioon.
Delegatsioon külastas Juudi kogukonda ja Eesti juudi muuseumi ning Mälestusgaleriit, Sünagoogi, Tallinna juudi kooli.
Esmaspäeval toimus kohtumine Eesti peaministriga Taavi Rõivasega, välisministriga Marina Kaljurandiga ja Riigikogu spiikeriga Eiki Nestoriga. Ametlikel kohtumistel samuti osales Eesti juudi kogukonna esimees Alla Jakobson.
https://valitsus.ee/…/piltuudis-peaminister-kohtus-ameerika…
Foto: Vladimir Goman
Foto: Ilja Šmidt, Pavel Fleisher, Vladimir Goman
Kultuuriministeeriumi toel astuvad tänasest kuni 5. augustini Berliini olümpiastaadionil võistlustulle 19 eestijuudi Maccabi spordiseltsi võistlejat, et osaleda Euroopa suurimal traditsioonilisel juutide spordimängudel Maccabi Euroopa Mängud. Rahvusvaheline spordivõistlus, mis esmakordselt leiab aset staadionil, kus juudi rahvusest sportlased ei saanud osaleda Berliinis toimunud 1936. a olümpiamängudel, saadab kogu maailmale kõneka sõnumi sallivusest ja anti-semitisimist.
Juba 14. korda toimuvatele Euroopa Maccabi Mängudele koguneb sel aastal võistlema ligikaudu 2400 sportlast 37-st riigist. Mängude pidulik avamine toimub Berliini Olümpiastaadionil 28. juulil kell 20.00 kohaliku aja järgi. Mängud avab Saksamaa Liitvabariigi president Joachim Gauck, kes on ühtlasi ka mängude ametlik patroon.
„Eesti esindatus rahvusvahelisel Euroopa 14. Maccabi spordimängudel on väga oluline. Oleme spordiklubi Maccabi osalemist sellel üritusel meeleldi toetanud ja soovime ka võistlusteks kogu hingest edu!“, ütles Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tõnu Seil.
Eesti on mängudel esindatud Eesti Maccabi Spordiseltsi 19 sportlasega: sh 5 tennisisti, üks maletaja, üks sulgpallur ja 12 saalijalgpallurit. Eestijuudi Maccabi selts osales Maccabi Euroopa Spordimängudel enne Teist maailmasõda 1935. aastal. Pärast pikka vaheaega, oli Eesti esindatud spordimängudel taas 2007. a Roomas, kust toodi koju kolm kuldmedalit. Neli aastat hiljem Viinis võitis Eesti Maccabi võistkond kokku 7 medalit, nii hõbe kui ka pronksmedaleid. Ka seekord loodab Eesti võistkond Berliinis tulemustega silma paista.
Eesti Maccabi Spordiseltsi osalemist Maccabi Euroopa Spordimängudel toetavad: Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Euroopa Maccabi Konföderatsioon, JDC, Eesti Juudi Kogukond, BLRT Grupp, Bronshteinide Pere Heategevusfond, UVIC, Agricola Kaubandus ning Formeks Grupp.
Euroopa Maccabi spordimängud, kuhu Euroopa riigid saadavad võistlema oma maa parimad juudi rahvusest sportlased, toimuvad traditsiooniliselt iga nelja aasta tagant. Esimesed mängud peeti 1929. a Prahas. Peale 30-aastast pausi taaselustati juudi spordimängude traditsioon 1959. a Kopenhaageni mängudega.
Eesti Juudi Kogukond avaldab sügavat kaastunnet sugulastele ja lähedastele, samuti kogu Leedu Juudi Kogukonnale doktor Simon Alperovichi surma puhul.Simon Alperovich oli tunnustatud ja autoriteetne isiksus mitte ainult Leedu juudi elus, vaid kogu Euroopa juutluses, teda austati ja võeti kuulda. Koos temaga läks terve ajajärk.
Me jagame kaotuse valu ja palvetame, et tema hing leiaks rahu Gan-Edemis…
Olgu õnnistatud tema mälestus.
Alla Jakobson
Eesti Juudi Kogukonna esimees