Elu kui muinasjutt

Rosh ha-Shana, juudi Uus Aasta, on ilma jäetud muinasjutumaailma veetlusest, milleta me tema  euroopalikku „teisikut” ette ei kujutaks.

Jõuluvana, Lumivalgeke ja Lumekuninganna on võõrad nii aškenazimide  kui ka sefardide folkloorile. Seesama kehtib ka igaühele meist juba lapsepõlvest tuttavate muinasjutukangelaste kohta, kelle te leiate Eesti Juudi Kogukonna kalendri lehekülgedelt. Need tegelaskujud on meieni toonud Kogukonna liige Siima Škop, suurepärane fantaasiaküllane kunstnik-illustraator, kes tähistab sel aastal oma 90. sünnipäeva.

Tänapäeva diasporaa juudid tunnevad Euroopa muinasjuttude ilmekat keelt juba sünnist saadik  paremini kui juudi kultuuri emakeelt, heebrea keelt tema algupärases ehk piiblikeele variandis. Ja sellepärast võib mõjuda imena see, et muinasjutt ja reaalsus  käivad käsikäes justkui kaksikud.

Nimisõna „maase“, mis klassikalises heebrea keeles tähendab „muinasjutt“ või „tõsilugu” , tuleb tegusõnast „laasot“: “teha, tegutseda, luua“. Seega tundub, et  muinasjutust tõsiloo tegemise retsepti saladus on juba ammusest ajast heebrea keeles tuletatud. Saladus on lihtne: asju tuleb teha heade kavatsuste ja andumusega. Siis muutub maailm meie jaoks ilusaks nagu kõige võluvam  muinasjutt.

Juudi traditsioon annab meile tegevusjuhise. See, kas me juhist ka järgime,  sõltub ainult meist endist. Me tahaksime uskuda, et me talitame õigesti. Ja siis läheb täide ka muinasjutu kõige olulisem sõnum: kui keeruline ka alguses poleks, võidab viimaks ikkagi headus. Igaveseks. Lõplikult ja pöördumatult.

Kalender on välja antud Kofkinite Perefondi vahenditega