Kalevi-Liival mälestati 75 aastat tagasi alanud Euroopa juutide mahalaskmisi

Kalevi-Liival mälestati 75 aastat tagasi alanud Euroopa juutide mahalaskmisi

5. septembril toimus mälestusmiiting Kalevi-Liival (Jõelähtme vald). 75 aastat tagasi toodi sel päeval siia Raasiku raudteejaamast esimese ešeloniga toodud Tšehhi juute Teresienstadt`i gettost ja lasti natside ning nende kohalike käsilaste poolt maha. Hiljem mõrvati siin Saksa, Poola ja teiste Kesk-Euroopa riikide juute ja romasid.

Ohvrite kalmude äärde püstitatud mälestussamba juurde tulid Eesti Juudi Kogukonna liikmed, Poola, Tšehhi ja Saksamaa saatkondade esindajad, kultuuriministeeriumi nõunik Anne-Ly Reimaa. Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobson palus austada holokausti ja sõja ohvreid leinaseisakuga. „Meie kohustus on mitte ainult mäletada ja mälestada holokausti ohvreid. Meie kohuseks on teha kõik selleks, et holokausti õppetunnid oleksid hoiatuseks neile, kes külvavad ühiskonnas viha ja vaenu“, ütles Alla Jakobson. „Igal ohvril oli oma nimi. Ja pole mingit mõtet vaidlusel selle üle, kas siin tapeti 2000, 6000 või ainult 100 inimest. Iga süütu inimese eluküünla kustutamine mõrvaga ainult tema päritolu tõttu on suur ja kordumatu tragöödia ning seda ei tohi unustada mitte ainult juudid vaid kõik inimesed“, lisas kogukonna esinaine. „Pean kahetsusega nentima, et valimiskampaania eufoorias püüavad paremäärmuslikud jõud seostada Eesti rahva võitlus vabaduse eest natsisümbollikuga. See on vabadusvõitlejate ideaalide alandamine ja holokausti süütute ohvrite mälestuse üle mõnitamine“, sõnas Alla Jakobson. Ta tänas Tšehhi, Saksa ja Poola saatkondade esindajaid ja teisi osalejaid selle kurva aastapäeva meelespidamise eest.

Eesti pearabi Shmuel Kot ütles mälestuspalve.

Jõelähtme valla Kaberneeme küla Kalevi-Liiva luidetest sai mõrvapaik 5. septembril 1942, kui siin lasti maha esimene grupp Tšehhi juute. 1943. aastal kevadel püüti mõrvapaika peita. Alles 1961. aastal avastati Kalevi-Liival massihauad. 1995-1996 püstitas Eesti Juudi Kogukond mälestussamba holokausti ohvritele. 2002. aastal renoveeriti Tšehhi, Saksa ja Poola saatkondade toel infostend. 2014.aastal avati mälestuskivi mõrvatud romadele.