23 juunil, kui kogu Eesti tähistas 100 aasta möödumist Eesti vägede võidust Balti landesveeri üle Võnnu lähistel, toimusid Tallinnas kaks ülimalt nördima panevat vahejuhtumit.

Ööl vastu 23. juunit avastati Rahumäe Juudi kalmistul viis ümberpööratud hauakivi. Kohale saabus politsei, alustati meenetlus.

„Koletu vandalismiakt kohas, kus puhkavad rahus esivanemad, kus iga inimene mõtleb vaimsusest, põlvkondade seotusest ja inimväärtustest, on solvav, hirmus ja meie ühiskonnas  vastuvõetamatu,“ teatasid Eesti Juudi Kogukonna ja Eesti Juudiusu Koguduse esindajad.

Hiljem, 23. juuni päeval, leiti, et „Lille“ peatuse juures asuvatele suurtele kividele on värviga joonistatud suur haakrist. Teade sellest on samuti esitatud politseile ja Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsusele.

Eesti Juudi Kogukonna esinaise Alla Jakobsoni sõnul on raske uskuda, et need pahatahtlikud aktsioonid korraldati spetsiaalselt meie riigi pühade ajal. Jääb loota, et see oli vaid ülimalt kahetsusväärne kokkusattumus.

„Me austame lahkunute mälestust ja tahaks, et ühiskond näitaks üles mõistmist ja vastastikust lugupidamist selle rahva mälestuse vastu, kes kaotas sel maal oma esivanemad. Olen veendunud, et uurimine teeb kindlaks need isikud, kelle käitumine kutsub nõrdimuse ja valu,“ lisas Jakobson.

Sel aastal saab Tallinna juudi kalmistu avamise päevast 110 aastat. Kalmistul asub 1941. aasta küüditamise ohvritele pühendatud mälestussammas ning samuti Holokausti ohvritele pühendatud,  eraldi kividest laotud püramiidina laotud mälestussammas, milles iga kivi  sümboliseerib ühte hukkunut.

Nüüdne vandalismiakt on uuel juudi kalmistul esimene, seda ei rüvetatud isegi natside okupatsiooni ajal.

Eesti Juudi Kogukond ja Eestis elavad juudi rahva esindajad on meie mitmerahvuselise, mitmekultuurse ühiskonna lahutamatu osa, nagu ka kõik muud vähemusrahvused, kel on oma juured ja pärand meie ühises riigis. Taolised vandalismiaktid ja haakristi kujutamine avalikes kohtades on meie jaoks otseviide traagilistele sündmustele, millest loodame, et need ei kordu enam kunagi. Ei kordu meil Eestis, ega ükskõik millises teises riigis.

21. augustil õhtul avastasid kohalikud elanikud, et Holokausti mälestusmärgid Kalevi-Liivas natside poolt hukatud juutidele ja romadele (mustlastele) on jõhkralt rüvetatud. Nii juutidest kui ka Romadest ohvrite mälestuseks pandud kividele on joonistatud haakristid ja natside tervitus. Saksamaa, Tšehhi ja Poola saatkondade poolt püstitatud infotahvel on põlema pandud ja rüvetatud, lillepotid puruks pekstud, lilled mullast välja tõmmatud, küünlad laiali loobitud ja lömastatud. Abielupaar teatas juhtunust koheselt Politsei, Jõelähtme vallavalitsusele, kes haldab territooriumi, ja Eesti Juudi Kogukonnale.

Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobson külastas täna Kalevi-Liivat. „Olen vapustanud ja nördinud. Ma ei saa kutsuda inimesteks neid natsilembelisi, kes on niisuguse jõhkruse ja vihaga ründavad süütute ohvrite mälestust“, ütles Alla Jakobson.  „Eestis on alati suhtutud suure lugupidamise ja austusega surnute mälestusse, vaatamata rahvusest. Eesti elanik ei saa nii käituda, seepärast olen kindel, et memoriaali rüvetasid need, kes vihkavad Eestit ja seda tuleb pidada ka Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aastapäevaks ajastatud provokatsiooniks“, sõnas Eesti Juudi Kogukonna esinaine. Ta avaldas tänu neile, kes andis teada sündmusest.

Alla Jakobsoni sõnul ootab Eesti Juudi Kogukond ja Eesti avalikkus, et politsei teeb kõik võimaliku vandaalide tabamiseks. „See, et Eestis on inimesi, kes ei mõista ajalugu ja ei varja oma vaimustust natsismist, näitab, et ajaloo õppetundides holokaustist kas ei räägitud või anti sellele vale tõlgendust. Kui me ei räägi tõtt oma ajaloo tumedamatest lehekülgedest, siis mis tulevik meid ees ootab?“, arvab Alla Jakobson.

1942-1943 aastatel hukati Kalevi-Liival Saksamaalt, Poolast ja Tšehhoslovakkiast toodud juute ning juudi vange Jägala koonduslaagrist. Siin tapeti ka romasid ja eesti ning vene sõjavange. Erinevatel andmetel tapeti Kalevi-Liival üle 6000 inimest. Esimene mälestussammas püstitati 1965. a. 2002 aastal avati mälestuskivi hukatud juutidele koos infotahvliga. 2007.aastal püstitati mälestuskivi holokaustis tapetud romadele.

Li Lirisman valiti 2016.a. Eesti parimaks karatesportlaseks

Eesti Karate Föderatsiooni juhatus valis 7.12.2016.a. toimunud juhatuse koosolekul  2016.a.              2016.a. parima karatesportlase . Selleks osutus meie parim naiskarateka, alles 18.a. Tallinna Juudi kooli 12 klassi õpilane  Li LIRISMAN.

Li LiRISMAN on väga hea õppeedukusega õpilane, kes lisaks õppetööle annab koolis kvalifitseeritud abitreenerina ( EKR 3 ) karatetreeninguid noorematele õpilastele.

Sportlikud tulemused on Li LIRISMANil väga kõrgest klassist. Sportliku Karate 2015.a. kuni 18.a. Maailmameister kehakaalus – 53 kg ja 2015.a. kuni 18.a. Euroopa meistrivõistluste 3. koht  kehakaalus – 53 kg,  lisaks paljukordne Põhjamaade ja loomulikult ka Eesti meistrivõistluste parim omas vanuseklassis. Li Lirisman on oma professionaalse suhtumisega sporti ja karatesse kui vaimsesse eluviisi igati eeskujuks meie koondisele ja spordiklubis Budo kaastreenijatele.

2020 .a. toimuvad Tokio Olümpiamägudel esimest korda karatevõistlused ja Li LIRISMANIL on kindel siht sinna pääseda.

Parimaks treeneriks valiti Aleksandr Zõkov ja parimaks klubiks Spordiklubi Budo.

Yom HaShoah – Holokausti ja kangelaslikkuse päev.

Kallid sõbrad!

Õnnitleme teid Pesahhi pühaga! Soovime teile tasakaalu ja heaolu! Ootame teid osalema Kogukonna pidulikel üritustel – http://jewish.ee/ru/2016/04/27/!

Täna on Eesti Juudi Kogukonnas väga kurb päev – meie hulgast on lahkunud Genrih Kuritskes, kes oli inimene suure tähega. Inimene, keda iseloomustasid sündsus, terviklikkus ja püsivus.

Aastaid Genrih Kuritskes oli meie Kogukonna aktiivne liige, revisioni komisjoni esimees, samal ajal – aktiivne ja erkas Kogukonna veteraanide nõukogu liige.

Suure panuse eest Eesti Juudi Kogukonna arendamisel Gehrih Kuritskes oli kantud meie Kogukonna Kuldraamatusse ja temast sai aunime “Eesti Juudi Kogukonna  Aastainimene“ kandja. Kalendri “Meie Kogukonna 13 tarka” kangelane Genrih Kuritskes kõige tähtsaks elus pidas õppimise, töötamise, perekonna loomise ja laste kasvatamise. Ja nii tegigi.

Kiidetud olgu mälu temast!

Eesti Juudi Kogukond tervitab kõiki võidu ja rõõmu pühaga!
Hag Purim Sameah!

Eesti Juudi Kogukond ja Tallinna sünagoog leinavad ja tunnevad kogu südamest kaasa perekond Klasile kõigi poolt armastatud maestro Eri Klasi lahkumise puhul.

Eri Klas on pärit Eesti kuulsast juudi perekonnast. Tema vanaisa oli enne Teist maailmasõda Juudi Kogukonna ja Suure Sünagoogi hazan ja kantor. Eri elas koos perega palvemajas-sünagoogis Kreutzwaldi tänavas, kus tema vanaisa töötas, ning sai kodust kaasa suure ande ja armastuse muusika vastu.

Eesti Juudi Kogukonna esimees Alla Jakobson märkas: „Me hindame väga Eri Klasi suurepärased loomingulised õhtud Eesti Juutide Foorumi „Jahad“ raames. Maestro Eri Klas oli muusik, keda tundis kogu maailm. Ta tegi väga palju Eesti ja kogu maailma muusika ja kultuuri heaks. Terve Kogukond tervitas teda esimese Hannukkah küünla piduliku süütamisel 2014. aasta detsembris.“

Palvetame tema hinge eest ja selle eest, et kõik see, mille Eri Klas kinkis maailmale, ärataks ka meid tegema head, et maailm muutuks paremaks paigaks, – lisas Eesti pearabi Shmuel Kot.

Eri Klasi ärasaatmine toimub kolmapäeval, 2. märtsil, kell 12:00 Estonia kontserdisaalis, Kaddish (קדיש) on kell 15:00 Tallinna Sünagoogis. Matused on kell 16:00 Juudi kalmistul Rahumäel.

Eesti Juudi  Kogukond õnnitleb kõiki Eesti taasiseseisvumispäeva puhul.

Oleme uhked meie kodumaa üle ja soovime talle rahu ja õitsengut!

Kallid kogukonna liikmed, partnerid, mõttekaaslased, sõbrad!

Eesti Juudi Kogukond tänab üksikisikuid ja organisatsioone, kes toetasid meie pöördumist Eesti riigi ametiisikute poole seoses vastuvõetamatute eksponaatidega «Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest» näitusel.

Peame lubamatuks olukorda, kus kitsalt rahvuspiire ületavaid ning üldise ja üldinimliku tähendusega sündmusi kasutatakse mitte süvauurimuste ja arutelude eesmärgil, vaid õiglustunnet ja moraalinorme riivava ebaterve tähelepanu püüdmiseks.

Oleme siiralt tänulikud selle eest, et meie protestiga natsistliku genotsiidi – Euroopa juutluse katastroofi – ohvrite mälestuse rüvetamise vastu ühinesid Eesti Vabariigis elavad erinevad rahvus- ja usuvähemused.

Tahame uskuda, et kõnealust juhtumit, mis ei aita kuidagi kaasa meie riigi kuvandi loomisele välismaal, ei taandata skandaalse näituse mingite konkreetsete eksponaatide keelustamisele.

Minevikus asetleidnud traagiliste sündmuste mõtestamiseks ja nende ületamiseks on mitmeid viise. Kuid provokatsioonide, epataaži, skandaalide kasutamine on meie sügava veendumuse kohaselt siin täiesti lubamatud.

Loodame, et meie seisukohta mõistavad nii Tartu Kunstimuuseumi juhtkond kui teised muuseumid, kultuuri- ja haridusasutused ning ühiskond tervikuna meie riigis.

Me seisame avatud ja avameelse dialoogi eest raskete ja valusate teemade käsitlemisel: ainult niisugune lähenemine saab garanteerida, et mineviku julmustest ei saa tänapäeva õudusunenäod.

Tallinn, 09.02.2015. a.

Kultuuriminister pr. Urve Tiidus

Koopia:

Eesti Vabariigi President hr. Toomas Hendrik Ilves
Riigikogu esimees hr. Eiki Nestor
Haridus- ja teadusminister hr. Jevgeni Ossinovski
Riigikogu aseesimees pr. Laine Randjärv
Riigikogu aseesimees hr. Juri Ratas

Austatud kultuuriminister

Pöördun Teie poole seoses näitusega «Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest», mis on avataud Kultuuriministeeriumi poolt hallatavas Tartu Kunstimuuseumis. Näituse korraldajad deklareerivad, et väljapanek on pühendatud Teise maailmasõja lõpu 70. aastapäevale ja selle eesmärk on «mäletada ja mälestada, luua sidet ajaloo ja praeguse tegelikkuse vahel, vaadeldes seda kibedat ajaloosündmust tänapäevasest vaatevinklist». Kahjuks, mõned eksponaadid naeruvääristavad mälestust holokaustist ja selle kohutava tragöödia ohvreid. Pean silmas vähemalt kahte neist, nimelt Poola autori Artur Żmijewski kaht videot – «Kullimäng», kus rühm alasti inimesi rõõmsalt mängivad Aushcwitzi koonduslaagri gaasikambris, ja «80064», kus kunstniku pealekäimisel nõustub 92-aastane Auschwitzi endine vang mehe käsivarrele koonduslaagris tätoveeritud numbrit värskendama.

Sain vaadata videot võrgu vahendusel, kuulsin näitusel käinud Tartu Juudi kogukonna esindajate arvamust ja tutvusin Tartu Kunstimuuseumi direktori ütlustega näituse kontseptsiooni kohta. Pean tunnistama, et nii mina kui ka teised kogukonna liikmed, kes seda nägid, on šokis ja hämmingus.

Sõltumata näituse eesmärkidest on täiesti mõeldamatu kasutada holokausti tragöödia «lahtimõtestamiseks» videosalvestisi, mis rüvetavad sadade tuhandete inimeste mõrvamist või mõnitab tragöödiat üleelanud eakat inimest ning kasutab tuntud mõrvari dr.Mengele katsetega sarnase tegevuse eksponeerimist.

Näituse korraldajad teatasid meedia vahendusel, et näidata võib kõike, sest meil ei ole tsensuuri. See on tõsi, kuid see ei tähenda, et meie ühiskonnas ei kehti enam moraal ja empaatia teiste inimiste kannatuste suhtes. Pealegi näitus on planeeritud kasutada kui õppematerjal. Elades Eestis ei täheldanud mina ega minu hõimukaaslased, et on kombeks tulla matustele rõõmu ja naeruga ning korraldada peiedel humooririkkaid etendusi ja mänge. Ilmselt oleks mõeldamatu küüditamisele pühendatud näitusel näidata selle teemalist alastiolekuga videot. Miks holokausti suhtes tehakse erandit, mida õigustatakse kunstivabadusega?

Alates 2007.aastast osaleb Eesti Vabariigi riiklik delegatsioon, kuhu kuulub ka kultuuriministeeriumi esindaja, Holokausti Mälestuse Rahvusvahelise Ühenduse (International Holocaust Rememberance Alliance – IHRA) töös täisliikmena. IHRAga ühinedes võttis Eesti riik omaks Stockholmi deklaratsiooni holokausti mälestamisest, uurimisest ja õpetamisest. Deklaratsiooni p.6 ütleb: «Me kohustume mälestama holokausti ohvreid ja austama neid, kes sellele vastupanu osutasid. Me lubame ergutada holokausti mälestamisel sobivate vormide kasutamist oma riikides …» (rõhuasetus on minu oma). 10.10.2013 kiitis Eesti heaks IHRA poolt väljatöötatud holokausti eitamise ja väärtõlgendamise töödefinitsioon, milles holokausti väärtõlgenduseks peetakse ka avaldused, mis esitavad Holokausti kui positiivset ajaloosündmust (p.4). Ma loodan, et need rahvusvahelised kohustused maksavad midagi ka riigisiseselt ja holokausti ohvreid mälestatakse ikka sobivaid ja kõlbelisi vorme kasutades.

Lõpetuseks tahan meelde tuletada Eesti peaminister Taavi Rõivase sõnu kõnest 19.septembril 2014 Klooga tragöödia ohvrite mälestamisel Klooga holokausti ohvrite memoriaali juures. Väljendades oma kurbust selliste sündmuste toimumise kohta Eesti territooriumil, lisas ta: «Paraku ka tänapäeva maailmas tuleb hoida silmad lahti ja märgata ohtusid. Märgata ideoloogiaid ja tendentse, mis ohustavad ülimat – inimlikkust ja humaansust. Sest lõpuks on meile kõigile antud üks elu. Hoidkem seda. Nii endale antut kui teistele antut».

See annab mulle, Eesti Juudi Kogukonna liikmetele ja kõikidele teistele empaatiavõimelistele inimestele lootust, et riiklikes asutuses ei demonstreerita ega levitata ohvrite mälestust solvavaid teoseid, sest siin ei ole mingit pistmist sõna- ega kunstiväljendusevabaduse piiramisega või tsensuuri kehtestamisega, vaid lugupidamine surnute mälestuse vastu.

Arvan, et selliste eksponaatide esitamine holokausti temaatika näitusel on kohatu ja vastuvõtmatu.

Lugupidamisega,

Alla Jakobson
Esinaine
Eesti Juudi Kogukond

24. veebruaril Eesti tähistab oma iseseisvuse 97. Aastapäeva.

Iga aasta on selleks kuupäevaks määratud riiklike autasude väljandamine väljapaistvate saavutuste eest Eesti hüvanguks.

Sel aastal Eesti President Toomas Hendrik Ilves autasustab rahvusvähemuste koostöö edendamise eest Valgetähe 4 klassi teenetemärgiga EJK Nõukogu liiget, esimest Eesti Juudi Kogukonna esimeest Gennadi Grambergit!

Õnnitleme Gennadit kogu südamest selle kõrge ja teenitud autasu saamise puhul. Me hindame kõrgelt Gennadit panuse eest Kogukonna kujunemisel ja arendamisel, tema truudust Kogukonnale.

Gena, õnnitleme Sind ja tunneme uhkust Sinu üle!

Eesti Juudi Kogukond avaldab sügavat kaastunnet sugulastele ja lähedastele, samuti Prantsusmaa Juudi Kogukonnale seoses Pariisis, kosher-supermarketis toimunud kohutava tragöödiaga.

Toetame täna kogu tsiviliseeritud maailma vallanud protesti. Me peame kõik ühendama oma pingutused võitluses terroriga ja see võitlus peab olema kompromisitu.

Olgu õnnistatud mälestus hukkunutest ja jäägu ta alatiseks meie südametesse.

Juudi lasteaed Aviv tähistas oma esimest sünnipäeva. Lasteaed oli avatud 5774.a. 1. Tishreil. Kõigest aasta on möödunud, kuid selle aasta jooksul tulid lasteaeda uued kasvandikud, avati neljas grupp, kaks last lahkusid majast Suve 5, et jätkata õpingud Karu 16 majas. Tahaks ära märkida, et lasteaia rajamine pälvis tunnustuse nii meie Kogukonnas, kui ka linna tasandil.

Eesti Juutide Forumil Jahad – 2014, said „Eesti Juudi Kogukonna 5774.a. inimese“ tiitli lasteaia asutajad – Kogukonna esinaine Alla Jakobson ja Ameerika Juudi Jaotuskomitee Joint regionaaldirektor Stefan Oskar.

Eesti Rahvusvähemuste Päeva eel korraldas Tallinna Linnavalitsus piduliku vastuvõtu ning märkis ära aktiivsed MTÜ-d tänukirjadega kultuuri mitmekesisuse arenduse ja viljaka koostöö linnaga panuse eest.

Teiste seas said Tallinna Linnavalitsuselt tänukirjad töö eest Juudi eralasteaeda Aviv loomisel Kogukonna tegevdirektor Vadim Rõvlin ja Kogukonna programmide direktor Julia Lansberg.

Õnnitleme meie lasteaeda esimese sünnipäeva puhul, soovime heaolu ja harmoonilist arengut, aga tema asutajaid õnnitleme  kogu südamest teenitud autasude puhul ja soovime neile oma tähtsa töö jätkamist meie Kogukonna hüvanguks!

Mazal Tov!

Eesti Juudi Kogukond, Eesti Juudi Muuseum ja lasteaed „Aviv“ õnnitlevad Teid Uue aasta puhul!

Olgu see aasta magus, rahulik, päikeseline ja toogu igasse perre ainult rõõmu!

Kingime igale juudi perele suurepärase kalendri, mille me pühendasime Iisraeli riigi mitmekesisule.

Me täname Kofkinite perekonna Fondi  kalendri väljaandmise toetamise eest.

See kalender on omapärane fotoalbum, mis on kokkupandud suurepärase fotograafi ja meie Kogukonna liikme Marina Lohki töödest.

Saagu see kalender kaunistuseks ja teejuhiks igale Eesti juudi kodule.

Kinkigu ta Teile meenutuste rõõmu, kohtumiste kordumatust, lootust, armastust ja veel palju teisi eredaid värve, millistena peegelduvad Iisrael ja Iisraeli inimesed meie südametes.

Magusad ja rahulikku Uut Aastat Teile!

Shana Tova U Metuka!

Pöörame Teie tähelepanu, et seoses eelsesvate Tishreikuu pühadega Kogukond ei tööta 25. ja 26. septembril ja 9., 10., 16. ja 17. oktoobril.

Teie Kogukond

Esmaspäeval, 22.septembril kell 14.15 toimub Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna juures juudi teaduste õppetooli avamise 80. aastapäevale pühendatud aktus. Aastatel 1934–1940 professor Lazar Gulkowitschi (1898-1941) juhtimisel tegutsenud õppetool oli ainulaadne kogu Teise maailmasõja-eelses Euroopas, kujutades endast olulist verstaposti nii juudi teaduste ajaloos laiemalt kui ka kitsamalt Tartu Ülikooli ning Eesti juudi kogukonna ajaloos. Tegu oli esimese eduka katsega anda judaistikale akadeemiliselt iseseisva distsipliini staatus. Aktuse järel avatakse ülikooli peahoone fuajees Eesti Juudi Muuseumi koostatud näitus, mis kajastab lähemalt  juudi teaduse õppetooli tegevust ja ajalugu. Ürituse korraldajateks on Tartu Ülikooli usuteaduskond ja Eesti Juudi Muuseum.

Loe lähemalt siit:
http://www.us.ut.ee/et/uudised/tartu-ulikooli-juudi-teaduse-oppetooli-80-aastapaevale-puhendatud-aktus-naitus

Näitus on osa Eesti rahvuste päevale pühendatud ürituste sarjast. 24. septembril 1988. aastal toimus esimene Eestimaa Rahvuste Foorum, mis deklareeris erinevate rahvuste valmisolekut varjamatult toetada põlisrahva püüdu taastada Eesti omariiklus ja demokraatlik elukorraldus. 2005. aastal kuulutas tolleaegne rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 24. septembri Eesti rahvusvähemuste päevaks.

We stand with Israel! Toetame Iisraeli!

7.augustil korraldas Eesti Juudi Kogukond aktsiooni “Stand with Israel! Toetame Iisraeli!”, mis tõi kogukonna keskuse hoovi, Karu tänav 16, üle 100 osavõtja. Inimesed kogunesid, et avaldada toetust Iisraeli rahvale ja mälestada hukkunuid. Aktsiooni läbiviiaks oli tuntud raadioajakirjanik Ilja Ban.

Kogukonna hoovis oli rohkelt plakateid toetussõnumitega Iisraeli riigile, igal osavõtjal oli käes lipuke davidi tähega, kõlas iisraeli muusika. Soovijad võisid lasta ennast pildistada spetsiaalse banneri foonil ja momentfoto paigaldati tahvlile pealkirjaga «We stand with Israel!». Igal ühel oli võimalus kirjutada foto juurde oma soov. Neid oli mitmeid: Am Israel hai! – Iisraeli rahvas on elus! Šalom j.n.e.

Esinesid Eesti Juudi Kogukonna esimes Alla Jakobson, Riigikogu liige ja parlamendi grupi Eesti –Iisrael esimees Igor Gräzin, EJK nõukogu liikmed Gennadi Gramberg, Hanon Barabaner ja rabi Šmuel Kot. Kogukonnas töötav vabatahtlik USA-st Jona Adams koos noorte juhendajatega esitasid palvuse «ACHEINU- meie vennad».

Lõpetuseks laulsid kõik koosviibijad kogukonna ansambli „Mahhol“ eeslauljaga Jekaterina Erlihuga „Hatikvad“ – Juudi rahvushümni. Seejärel lasid koosviibijad õhku Iisraeli lipuvärvides õhupallid skandeerides: “Am Israel hai“.

Kõikide osavõtjate foto «We stand with Israel!» tahvli taustal saab ülemaailmse aktsiooni osaks, milles inimesed erinevatest riikidest saadavad oma fotod Iisraeli toetava plakati taustal.

Tähtis on märkida, et Eesti Juudi Kogukond on juba korraldanud mõned solidaarsuse aktsioonid laste suvelaagrites „Bamba“ ja „Olameinu“. Valmistatakse ette 5775 aasta kalender, mis on pühendatud Iisraelile. Me väga loodame, et kõik need teod saavad tähtsateks sammudeks rahu kehtestamisel ja juudi riigi õitsengul.

Me avaldame solidaarsust Iisraeli rahvale ja jätkame sündmuste arengu jälgimist regioonis, lootes, et rahu ja turvalisus tuleb tagasi iisraeli kodudesse!

Eesti Juudi Kogukond tänab Ilja Bani,Ilja Bandi, Jekaterina Erlihid, Joona Adamsit ja kõiki aktsioonis osalejaid.

Eesti Juudi Kogukond avaldab sügavat kaastunnet  tapetud iisraeli poiste Ejali,Giladi  ja Naftali peredele.  Me väga lootsime, et nende otsingud, milles võttis osa kogu riik, lõpevad teisiti. Me kõik oleme šokeeritud ja kurvad. 18 päevane lootust oli purunes kibedas reaalsus.

Me mälestame  Ejali,Giladi  ja Naftalit, kes jäävad igavesti noorteks. Olgu õnnistatud nende mälestus, mis jääb meie südametesse igaveseks.

Nendel rasketel päevadel, mis nõuavad tõsiseid otsusi ja vastutustundlike lahendusi, me avaldame oma solidaarsust Iisraeli riigile ja tema rahvale.

EJK 3 korrusel, Mälestusgaleriis, on avatud Moshe Shkop’i näitus “Lilled me rajal”.

Näitus on avatud kuni 11. juulini.

Ootame kõik huvilisi!

Tallinna kommunaalameti tellimusel alustab Viamer Grupp OÜ sel nädalal taastusremonti Karu tänaval ja Tuukri põiktänaval.

Tööde käigus saavad remonditavad tänavad uue katte nii sõidu- kui kõnniteedel. Tänavatele paigaldatakse uued äärekivid, korrastatakse sademetevee ärajuhtimise süsteemid ja uuendatakse teekattemärgistus.

Tuukri tänaval laiendatakse parkimisala, mis võimaldab rajada täiendavaid parkimiskoti. Karu tänavale paigaldatakse kihutajate ohjeldamiseks asfaldist künnis.

Töömaa pikkus 420 m. Ehitustööde maksumus 0,15 mln eurot. Taastusremondi joonised koostas EA Reng AS.

Hetkel teevad insenerid tehnilisi ettevalmistustöid. Karu ja Tuukri põiktänava remont on kavas lõpetada 7. augustiks.

Esmaspäeval, 2. juunil 2014 kell 17.00 avab TÜ raamatukogu 3. korrusel Iisraeli suursaadik Tema Ekstsellents Dan Ashbeli ja Tartu ülikooli rektor prof Volli Kalm näituse “Eri rahvaste ja stiilide kohtumised Iisraeli arhitektuuris”.

Kogu maailmas ringi rännanud näitus tutvustab Iisraeli arhitektuuriprojekte aastatest 1991–1998, esitledes nii kodude kui ka avalike hoonete arhitektuuri.

Näitus saab teoks Iisraeli suursaatkonna ja Tartu ülikooli koostöös.

Näitus jääb avatuks 26. juunini 2014

Kord aastas, laupäevasel maiõhtul avavad muuseumid ja teised mäluasutused oma uksed tavapärasest hilisemal ajal ja tasuta, et tähistada üle-Euroopalist muuseumiööd.

Eesti Juudi Muuseum on avatud 17.mail kella 23.00-ni! Astuge sisse!

muuseum.jewish.ee, 5517613

Tallinnasse küüditatud Prantsuse juutide mälestusmärk avati Narva maantee ja Lavamaa tänava nurgal, kõne pidasid teiste seas Prantsuse suursaadik Eestis Michel Raineri, Tallinna linnapea Edgar Savisaar.

Aastail 1942-1944 küüditati Prantsusmaalt 79 konvoid juute. Üks neist, 73. konvoi, suunati seni väljaselgitamata põhjustel okupeeritud Baltikumi. Viis vagunit konvoist ligi 300 prantslasega toimetati Tallinna, kus nad tegid sunnitööd Lasnamäe lennuväljal.

Tallinnas sunnitööd teinud prantslastele pühendatud mälestuskivi avamisele saabusid deporteeritute lähedased, nende hulgas viimane elusolev deporteeritu Henri Zajdenwergier.

Mälestuskivi tseremoonial osalesid veel välisministeeriumi asekantsler Lauri Bambus, Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobson, assotsiatsiooni “Konvoiga nr 73 deporteeritute lähedased ja sõbrad” president Louise Cohen ja Pariisi Holokausti Memoriaali välisprojektide juht Olivier Lalieu.

Tekst: delfi.ee

Pildid: Gennadi Gramberg

Fotogalerii on siin

Kallid sõbrad!

Värsked Kogukonna uudised on juba kohal!

Kallid sõbrad!

Värsked Kogukonna uudised on juba kohal!

Kallid sõbrad!

Värsked Kogukonna uudised on juba kohal!

Kallid sõbrad!

Värsked Kogukonna uudised on juba kohal!

Kallid sõbrad!

Värsked Kogukonna uudised on juba kohal!

Eesti Juudi kogukond avaldab sügavat kaastunnet Timur Fishelile seoses ema surmaga. Jõudu ja vastupidavust kogu perele! Olgu õnnistatud mälestus temast! Helge mälestus inimesest, kes elab edasi suurepärastes poegades, nende lastes ja kogu sõbralikus peres.

Eesti Juudi kogukond avaldab sügavat kaastunnet lähedastele Lia Kaplani surma puhul. Lia oli Eesti juutluse ehtne kehastus, austas juudi kultuuri ja traditsioone. Tema panust kohalikku juudi ellu on raske üle hinnata: Lia võttis aktiivselt osa Eesti Juudi Kogukonna taasloomisest, oli juudi sionistliku naisorganisatsiooni WIZO liige, oli Kogukonna Sooja Kodu perenaine, kus said kokku Eesti juudid, jidishistid, andis heebria keele eratunde Juudi Kooli õpilastele.

Igavene helge mälestus! Matused toimuvad 12. Märtsil kell 13.00 Juudi kalmistul (Rahumäe 5)

Meil on hea meel, et registreerimine Kogukonna uuel veebilehel www.jewish.ee  kestab nii aktiivselt edasi.

Möödunud reedel jälle loosisime välja auhinnad kõigi vahel, kes registreerisid ennast nädala jooksul- komplekti, mis koosneb mahukast kandekotist, termokruusist, pastapliiatsist, t-särgist ja lastele mõeldud Purimi- teemalisest värvimisraamatust- ning kõigil asjadel on peal Kogukonna erinevate programmide logod.

Nende omanikuks sai Irina Bljumzon! Õnnitleme võtjat! Mazal Tov! Auhinnad ootavad teid Kogukonnas.

Juba järgmisel reedel lähevad loosimisele uued auhinnad!

Ootame teid Kogukonnas ja meie veebilehel www.jewish.ee

Veebilehte täiendatakse pidevalt uue info ja fotodega.

24. veebruaril toimus traditsiooniline Eesti vabariigi Presidendi vastuvõtt, mis oli pühendatud Eesti vabariigi 96. Iseseisvusaastapäevale. Meie Kogukonda esindasid vastuvõtul: Iisraeli Riigi saadik Soomes ja Eestis Dan Ashbel, Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobson, Iisraeli Riigi aukonsul Eestis Leon Glikman, Eesti pearabi Shmuel Kot. Tähtis on ära märkida, et mitte ükski Eesti rahvusvähemuste kogukondadest ei saa uhkustada nii suure esindatusega nii  kõrgetasemelisel vastuvõtul.

Meil on hea meel, et registreerimine Kogukonna uuel veebilehel algas nii aktiivselt.

Täites oma lubaduse loosisime täna välja esimesed auhinnad- komplekti, mis koosneb mahukast kandekotist, kruusist, pastapliiatsist, t-särgist ja mugavast hiirepadjast – ning kõigil asiajadel on peal Kogukonna erinevate programmide logod.

Nende omanikuks sai Dmitri Morduhhovits! Õnnitleme! Mazal Tov! Auhinnad ootavad teid Kogukonnas.

Tuletame meelde, et  järgmisel reedel me loosime jälle välja auhinnad kõigi vahel, kes registreerisid ennast nädala jooksul. Ootame teid Kogukonnas ja meie veebilehel www.jewish.ee. Veebilehte täiendatakse pidevalt uue info ja fotodega.

Kõik uudiseid, registreerimine Kogukonna üritustele ja programmidele, info, fotogalerii jpm- seda kõike te leiate Kogukonna uuel veebilehel – www.jewish.ee

Juhume teie tähelepanu, et juurdepääsu saamiseks kogu infole peate end registreerima. See protsess võtab teilt kõigest paar minutit, kuid võimaldab edaspidi kasutada veebilehe kõiki võimalusi.

Et aga registreerimise protsess ei oleks igav, siis Kogukond loosib välja märki- mis väärsed auhinnad! Aktsioon kestab 5 nädalat!

Loosimine viime läbi iga nädal reedeti, et Sabbatiks üks õnneseentest, kes läbisid registreerimine läinud nädalal, saaks oma auhinna kätte!

Täname Ilja Bandi, Misha Beshkinit ja Ilja Šmidti projekti graafilise ja tehnilise täitmine eest!

13. veebruaril Tallinna Linnavalitsuse teenindus büroos (Vabaduse väljak 7) toimus tuntud Iisraeli fotoajakirjaniku Ziv Koreni fotonäituse „Tel Avivi hetked“ avamine.

Näitus sai teoks tänu Tallinna Linnavalitsuse ja Iisraeli Saatkonna koostööle. Spetsiaalselt näituse avamiseks saabus Tallinnasse Tel Avivi linnapea Ron Huldai.

Oma visiidi raames ta külastas ka meie Kogukonda, kohtus Kogukonna esimehe Alla Jakobsoniga, tutvus Sünagogi ja Juudi Muuseumiga. Linnapea avaldas vaimustust meie Kogukonnale, rõhustas paljude hariduslike programmide tähtsust, lasteaia loomist, ning muu tegevuse vajadust juudi elu edendamiseks meie maal.

Juhime teie tähelepanu, et näitus „Tel Avivi hetked“ on avatud kuni 27. Veebruarini.

Kallid sõbrad!

Pakume teile tutvumiseks Eesti Juudi Kogukonna uudiseid

Korraldajad: Eesti Juudi Kogukond, Haridus- ja Teadusministeerium, NATO Ühing

Valitsuse, kogukonna ja diplomaatilise korpuse ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate programm Klooga memoriaali juures

Mälestusüritusel Kloogal osaleb valitsuse poolt haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Kallid sõbrad!

Pakume teile tutvumiseks Eesti Juudi Kogukonna uudiseid.

Kallid sõbrad!

Pakume teile tutvumiseks Eesti Juudi Kogukonna uudiseid

Kallid sõbrad!

Pakume teile võimaluse tutvuda Eesti Juudi Kogukonna uudistega.

Kallid sõbrad!

Pakume teile tutvumiseks Eesti Juudi Kogukonna uudiseid

Õnnitleme meie saalijalgpalli meeskonda „Maccabi“ Aastalõputurniiril teise kohta võitmise puhul!

Me loodame, et positiivsed emotsioonid teise koha võitmise puhul aitavad lõplikult parandada meeskonna seisundit riigi meistrivõistlustel pärast mitte just kõige edukamat starti!

Mazal Tov!!!

Kõik uudised „Maccabi“ kohta www.maccabi.ee

Kallid sõbrad!

Pakume teile tutvumiseks Eesti Juudi Kogukonna uudiseid

Meil on hea meel teile teatada, et Iisraeli Suursaatkond Eestis ja Soomes avas oma lehe Facebook’is,

kus te saate tutvuda saatkonna tegevusega Eestis:

www.facebook.com/IsraelinEstonia.

Lehe suhtluskeel on inglise keel.

Õnnitleme teid helge Hannuka püha puhul!
Soovime teile rahu ja õnne!

Ootame teid Kogukonna pidulikele üritustele!

Praktiliselt kõik Kogukonna liikmed tasusid liikmemakse viimastel aastatel otsekorralduse kaudu. See süsteem on näidanud ennast heast küljest esimestest päevadest, olles liikmemaksete mugavaks tasuriistaks – liigsete kuludeta ja  keeruliste momentidega. Aga seoses Euroopa Liidus sätestatud uute regulatsioonidega seda süsteemi tuleb asendada kohustuslikus korras e-arve püsimakse teenusega alates 01.02.2014.

Nagu te teate, toimub praegu Eestis filmifestival PÖFF, mille kavasse sattusid ka Iisraeli filmitegijate tehtud filmid. Nende loetelu leiate lisatud failist. Kui te plaanisite tutvuda filmifestivali kavaga, mida saab leida saidilt www.poff.ee, soovitame pöörata tähelepanu ka nendele filmidele. Samuti toimub festivali raames kohtumine režissöör Adi Adwaniga, kes esitleb enda tehtud filmi „Arabani“.

Pileteid saab osta Piletilevi kassadest või saidilt www.piletilevi.ee

Algasid Eesti saalijalgpalli meistrivõistlused 2013/2014. Juba täna kl 20.30 toimub Viimsi Kooli spordihoones mäng meie klubi Maccabi ja Eesti meistri Anži Tallinn vahel.

Meie meeskonna järgmine mäng toimub Hannuka päevadel – 1. detsembril saab maccabilaste rivaaliks Nõmme BSC Triobet.

Lisainfo meeskonnast, mängude statistika ja kava on www.maccabi.ee ja http://www.jalgpall.ee/league.php?b=S.%20ML&page_id=72

Soovijad võivad osta Kogukonnast kogu hooajaks abonemendi, mis annab õiguse Maccabi KÕIKIDE kodumängude külastamiseks!

Tulge toetama meie mängijaid!

Meil on rõõm teatada teile, et 2. detsembril kl 19.00 esineb KUMUs Jõulujazz 2 projekti raames tuntud grupp Iisraelist Shai Maestro Trio.

Alustades 19-aastasena karjääri, tõusis Shai Maestro eredaks täheks Avishai Coheni trios ning on tänapäeval üks nõutumaid pianiste.

Džässimaailmas on alati vaja uusi talente ning sageli tõstetakse pjedestaalile suurepärase tehnikaga muusikuid, kuid harva kohtab selliseid, kelle peamine väärtus on muusika hing ja emotsioonid – Shai Maestro on nimelt selline muusik.

Lisainfo:  http://www.jazzkaar.ee
Piletite müük: piletid@jazzkaar.ee, tel. 666 0030.

Läheneb ergas, helge, suurepärane Hannuka püha.

Märkige oma kalendrisse peamised sündmused, mida Kogukond kavandab püha raames läbi viia!