Nagu te eelmises osas veenduda võisite, on Eesti juutide ajalool pikkust juba mitu sajandit. Aga kuidas siis tekkis Juudi Kogukond sellises vormis, nagu me seda täna teame? Lühidalt Eesti Juudi Kogukonna ajaloo peamistest hetkedest räägime selles osas.

Eesti Juudi Kogukonna täpset tekkimise kuupäeva pole teada. On teateid, et Kogukond eksisteeris lühikest aega 18. sajandil. Aga selle katkematu ajalugu algas 19. sajandi lõpust. Veidi enne tekkis Tallinnas juudi rahvusest sõdurite kogukond, mida juhtis Gabbaim’iks nimetatud juhatus. Selle kogukonna üks juhte oli G. Gutkin, kelle järglased täitsid olulist rolli juutide kultuuri- ja majanduselus sõltumatus Eestis.

Suuremaks oli Tartu linna juudi kogukond. Tartu Ülikool, kuhu võeti vastu ka neid, kes said teiste ülikoolidest vabamõtlemise eest välja arvatud, suhtus liberaalselt juudi rahvusest tudengitesse. Tartu linna rändasid ka juudid, kes põgenesid pogrommide eest.

1925. aastal võeti Eestis Riigikogus vastu „Rahvusvähemuste kultuurautonoomia seadus“. 1926. aastal sai Eesti esimeseks riigiks maailmas, kus juudid said õiguse enda kultuuriautonoomiaks.

Eesti riik toetas materiaalselt juudi haridust koolides ja gümnaasiumides. 1924. aastal avati Juudi Gümnaasium aadressil Karu 16, mis ehitati üle maailma kogutud annetuste eest. Juudi Gümnaasium mängis suurt osa Kogukonna elus ja oli juudikeskuseks: siin korraldati heategevuslikke üritusi, õhtuid ja balle, töötasid kultuurisektsioonid ja spordiklubi.

Peale Teist maailmasõda saabusid Eestisse mitmed spetsialistid NSVLi erinevatest vabariikidest, kelle hulgas oli ka juute. Juudi elu ülesehitamise ning Eesti põlisjuutide ja NSVList ümberasujate ühendamise eesmärgil loodigi Eesti Juudi Kogukond. Avati Kogukonna keskus, mille arvutitarkvara on mõeldud igas vanuses inimestele ja juudi kultuuriväärtuste säilitamiseks. Eesti Juudi Kogukond mängib olulist rulli nii kohalike juutide kui kogu riigi elus.

Üsna varsti avaldame meie kodulehel raamatu kaasaegse Kogukonna ajaloost – „Eesti Juudi Kogukond: taassünni kogemus“.